Paldattâllâm ärbivyevih já Halloween Säämist

Ko mun jo lam riemmâm čäälliđ kulttuuraašijn ohtii te mane jiem tääl nube tovegis, ko Yle Säämist lâi nuuvt mielâkiddiivâš artikkâl Halloween-juuhlij já naamijái puátimist Suomân já meiddei Sáámán. Anarâškielâliih šoddâdeijeeh kiäid tađe várás sahhittellii oroin lemin viehâ kriittisiih tággáár import-juhle iähtun, já mun kale iberdâm tom ete ko tot vistig-uv lii hirmâd uđđâ äšši oles Suomâst ige tot lah kuullâm jieijâs pärnivuotân, te tot oro tuššen já omâsin. Nuuvt tot oro já oroi munjin-uv.

Kuittâg tom ferttee kale jo njuolgist miettâđ ete tot kulá párnái já nuorâi kulttuurlâš pirrâsân jo pirrâ Suomâ. Veikâ tot ličij-uv kávpálâš kulâttemjuhle mon oro vuovâsin ucášiđ já hilgođ, te škoovlâin já arâšoddâdmist lii muu ibárdâs mield kenigâsvuotâ kieđâvuššâđ meiddei tágárijd almonijd já juhleaaigijd máttááttâsâst tâi mudoi jieijâs tooimâin. Nuuvt ete ko Aanaar škoovlâst láá uáppeekode iävtuttâsâst meridâm toollâđ teemaoho já toos kullee naamijáid, te škovlâ parga eidu jieijâs laavâst miäruštâllum já máttááttâsvuávámist sierrejum šoddâdempargo siämmáá náálá ko juovlâi já eres juuhlij puotâ.

Puoh tehálumosin šoddim kuittâg smiettâđ polâttettee já jiäráskittee mainâsij uási säämi arâšoddâdmist. Mainâstem já mainâsij peht šoddâdem já máttááttem láá ain kuullâm säämi šoddâdemärbivuáhán jis mun lam olmânáál iberdâm. Veikâ mist ij lah lamaškin samhain sulâstittee loppâive juhle, te mist láá kale valjeest kommemainâseh, stááluh já eres huáđđooh jyehi poovnâ tyehin moi peht láá máttááttâm párnáid já nuorâid lattiđ olmânáál sehe kunnijâttiđ luándu vuoimijd, maddârij vuoiŋâid já uáinimettumijd.

Taan kirjeest jáámmám ákku vyejettij almaa kote lâi tuálvumin suu hävdidemnáál

Paldee mainâsijn lii lamaš eromâšávt tovle tehálâš rooli, ko toi peht párnááh láá opâškuáttám kuáhtáđ palo torvolijn pirrâsijn nuuvt, ete sist lii stuárráábin tastoo táiđu kuáhtáđ paldee tiilijd já toimâđ tain torvolávt. Párnááh ferttejii eromâšávt tovle oppâđ viehâ tooláá toimâđ jiešráđálávt, já jiäráskittee mainâseh välmejii meiddei toos. Tai mainâsij peht láá máttááttâm meiddei mooraal já tabufáádái pirrâ, tegu veikâ iäpárâšmainâsij puotâ.

Já toh paldattâllâmmainâseh láá lamaš, já láá vala-uv ennuv — puoh vuáŋŋái já varâlij kuovskâsij lasseen muštám, ko ohtâ almai eeđâi Siida-museo puáris Stáluid já gufihttariid máilbmi -čáitálduv pirrâ maaŋgâ ive tassaaš, ete masa oroi ete sämmilijn iä eres mainâseh lekken. Jieš-uv muštám ko luuhim tovle Crottet Kuun metsä -kirje párnážin, ete kale toh komeh já vajâldeijee jaamišeh lijjii masa jyehi muštâlusâst. Já tothân lâi peri kiäsutteijee! Säämi mainâsijn ulmuuh mulsuu häämi ellen já maassâd já vajâldii tubdâmettum pálgái mield – já kavnii immâšijd.

Loopâst párnááh meiddei läävejeh mudoi-uv lijkkuđ váhá jiäráskittee mainâsáid já feerimáid, tagaráid main lii váhá vaarâ smakkâ mield. Torvolâš tile já tobdoi já palo kieđâvuššâm ahetääsi mield ležeh vaarâ täst-uv čuávduseh Halloween paldee oosij kieđâvušmist.

Stáluid ja gufihttariid máilbmi iälá ain nettičáitáldâhhân Siida nettisiijđoin, mutâ tot oro jo hirmâd puárisin ige tot lah ko tuše orjâlâškielân. Tast ličij-uv juurdâ — vijđediđ já uđâsmittiđ meiddei taam čáitálduv puoh sämikieláid já mane ij uásild suomâkielân, teikâ rähtiđ uđđâs. Meiddei Kuun metsä uážuččij almostittiđ meiddei suomâkielân uđđâsist, ko tääl tom ij oro kavnâmin kosten – luhhoost tom finnee kuittâg sämitiggeest nuorttâlâškielân. Lentonoidan poika (Girdinoaiddi bárdni) lâi meiddei jiäráskittee luhâmuš párnážin, já anarâškielân láá jo almostittum Sigá maainâs -kirjeest motomeh mainâseh.

Ete ama taid puávtáččij čokkiđ já toimâttiđ uđđâsist já sárguttiđ veikâ uđđâ kuuvijd, vâi taid teemaid ličij laiđiittâs já säämi keččâmkuávlu meiddei onnáá peeivi tárboid. Meiddei anarâš párnááh já eres-uv sämipárnááh šaddeh maailmist, kost Halloween lii já skipáreh juhloh tom, ete ij aainâs oro vuoigâlâžžân toppâđ tom uuvsâ sämikielâlii šoddâdempargoost já sierriđ toos uásálistee párnáid vuod iärásijn.

Mainâšum artikkâl, kirjeh já materialeh: