Puohah tom kal tiettih: čääsi kalga juuhâđ suullân 2-3 litter peeivist. Ferttiim tubdâstiđ, ete jiem tuođâigin ain juuvâ tuárvi, eromâsávt ko kaačâm kuittâg uáli távjá. Vuámmášim-uv talle kiđđuv, ete ko oroi jyehi keerdi váhá vaigâd moonnâđ lekkâđ čäcihana jiemge lijkkuu ollágin plastikputtâláid, te lâi jiermi uástiđ lasâkáánu, tevdiđ tom čaasijn já siäiluttiđ kolmâskääpist.
Já talle! Kavnim val ravvuid ete čääsist uážžu njáálgáb já tiervâslub ko piäjá toos šadoid teikkâ heđâlmijd čaaccuđ. Sitruunčääci lii-uv masa puohháid uápis ovdâmerkkâ roovvâdviäsuin, mutâ láá toh iärráseh-uv moid še puáhtá kevttiđ. Mun lam juhâškuáttâm čääsi kuurkáin já sitrunijn, mut jieht pieijim váhá basilika še. Njäälgis lii, ávžuuttâm!
Hommá tuáimá nuuvt, ete maid peri šadoid kiävtáh-uv, poosâ toid vistig vuáđulávt! Talle:
- smaavvâd toid jieijâd mielâ mield,
- piejâ putes káánnun teikkâ puttâlân,
- leškii čääsi toi oolâ káánnun teikkâ puttâlân
- já piejâ kolmâskáápán iijâ paijeel vyerdiđ.
Interneetist kávná maaŋgâmuđoš reeseept tai várás, já čääcciđ puáhtá veikkâ maid, čäcimeeloon, muorjijd (peic kánnát leđe várugâs olgoeennâmlii muorjijgijn!), oortâid, já nuuvt oovdâskulij, eivi jieijâd utkáávuođâ já mielâ mield. Ko uusah saanijgijn ”infused water”, kaavnah veikkâ maid — meiddei puttâlijd, moh láá suunnâttâllum tágárân. Tiervâsvuotâ já luándulâšvuotâ láá kuohtuuh hirmâd stuorrâ bisnes.
Mutâ kuittâg loopâst paijaan tiävstuv koččâmâš tast, ete amasun mist tääbbin Säämist še láá puohmuđoš šadoh já myerjih moid puáhtá kevttiđ meiddei návt? Kalga-uv viisut pyevtittiđ mäddin teikkâ jobâ olgoenâmijn? Luámmáneh, sareh, juuŋah, etimâsah já puurrâmrääsi jieškote-uv uásih mist láá já vissâsávt tohhejih meid čäcimân, mut láá-uv iärráseh? Arvâlâdâččim ete ovdâmerkkân suáhi adeliččij meiddei ennuv puorijd, om. uurbijd. Sareloostâid láá meiddei kiävttám teijân.
Ááigum tääl moonnâđ Sijdâ-museo Eennâmšaddo-tiätuvuáđu (vuám. suomâkielân :() tärkkilávt čoođâ, mut ležeh-uv lohhein iävtuttâsah? Pieijâđ puáttiđ 🙂