Tienâspargoh láá tuálvum mieldis tommittáá ete illá kiergânâm čokottâllâđ já čäälliđ maiden muide ko pargohommáid. Muádi mánuppaje láá oppeet kuullâm majemuu čalluu maŋa já ko talle lâi skammâ, te tääl lii jo kiđđâpeeivjorgáldâh lappâd já piäiváš já vielgis muottuuh čuovviitteh puoh.

Mun lijjim ubâ moonnâm oho sämikielâlii máttáátteijee sajasâžžân (illá kal opâttim maiden) já oholoopâ val Máárjápeeivijn Hettaast vuovdâšmin tuojijd, nuuvt et čuovâ lasanem mield čoggâšuveh kustoo meiddei puohláán homáh, iä tuš táváliih pargoh. Onnáá peeivi iäskán lam kiergânâm čokkáđ ráávhust tiättur paaldân já tipšođ ašijdân já ubâ váhá smiettâđ, mane mun poorgâm tom maid poorgâm.

Riemmim jurgâliđ vuossâmuu Harry Potter -kirje, já kiergânim muádi oho tassaaš niäljád lohon ovdil ko eres homáh tolvuu puoh ääigi. Tot lii lamaš munjin iänááš äigiájánâs ige makken olmâ pargoid, nuuvt et tot ovdán talle ko ovdán, mut tot lii tommit eresláán pargo ko muu “leibijurgâlusah” ete tot piäjá jurduid joton aaibâs eresnáál, eromâšávt kielâkevttim háárán.

Sarnum jieht neeti peht sämikielâ jiešvuođâin já iäláskitmist oovtâ Liksjuo säämiluokan (Ruotâpeln), já talle te iberdim jieš-uv mondiet mun lam kiärgus pieijâđ naavcâid HP jurgâlmân, veik tot ij tuođânálásávt kuássin virgálávt almostuu tâi jis almostuvá, te máhđulávt kiännii čeepib jurgâlussân. Tot lii adelâm munjin oppeet uđđâ uáinu sämikielân já jurgâlmân. Vistig-uv tot hástá muu tutkâđ já vijđediđ muu jieččân sänirááju eenâb ko mihheen eres maid mun tääl poorgâm.

Já nubben – tot puáhtá meiddei išediđ iärásijd puáttiđ sämikielâ luus já finniđ toos uđđâ uáinu. Pottereh láá puohháid uápis mainâseh, já toi kielâ já muštâlemvyehi láá še uáppáh iänášáid. Ige tot lah kulloo häittidâm ete maaŋgah láá jo luuhâm toid suomâ- tâi eŋgâlâškielân. Tast lii savâstâllum mottoom verd ete maggaar kielâ kalga vuovâs párnái- tâi nuorâimainâsist leđe vâi tot lii iberdettee já makkuutteijee, já maaŋgâ tove tot ferttee-uv leđe oovtkiärdánub ko maid sämikielâ valdâlemnaavcah tuođâi suovâččii.

Mut jis maainâs já ton kielâ láá jo uáppáh, te jieččân mielâst puáhtá leđe meiddei nuuvt, ete togopeht tot puáhtá leđe meiddei pyeri niävu uápásmiđ sämikielâ sänirááju viijđesvuotân já valdâlemnavccáid. Eidu tagarijn teevstâin sämikielâ iäskán páštá-uv! Vuovâs ettâmvuovij uuccâm já smakkiistâllâm lii puoh hittârumos já virkosmitteemus uási oles projektist, já jis tot addel meiddei iärásáid suotâs luhâmuš, te ain pyereeb 🙂

Muđoi mana kal pyereest, mii táálust lii uđđâ Tijdâ-nommâsâš ruánááeennâmpennuu vielpis mii lii tääl 12 okkod puáris, uáli juurbâs (ko šoddâdeijee lâi piemmâm váhá liijkás iäljárávt) já masa jo palottem já puohâi ustev. Muu jieččân Tiiggâl-peenuv váhá ujostâl tom ige maka tieđe maht toin kolččij sierâdiđ!

Mun lam skappum olssân val vistešaddoid, joba oovtâ sanijáá mii lii ain kyevti oho maŋa elimin. Lasseen must láá val kumimuorâ ađai fiikus, tullâkyevdimuorâ ađai traakkimuorâ, jukkapalmu, ohtâ smavvâ tillandsia, kähvimiestâ já kyehti puttâljuka. Kähvimiestâ lii vaijaam hyeneeht jo maaŋgâ oho, mut lii kuittâg ain elimin ige innig koočât loostâid, veik toin láá-uv ain koške ruškis tiälhuh.

Mun lijjim lasseen oovdeb oholoopâ njuškottemkuursâst já peessim algâttiđ argâvuoddui njuškottem, já uáli maaŋgâs mist lijjii sämikielâliih nuuvt et peesâim siämmást val sämikielâ sárnuđ. Taan oholoopâ jiem peessâm fáárun ko lijjim Hettaast, mut tääl must lii-uv njuškottiđ muádi meetter ovdil ko taarbâš smiettâđ maiden uđđâ aašijd. Ááigum tuođâlávt meiddei valmâštiđ toid já val máttááttâllâđ čyeldim-uv mottoom kooskâst. Tađe várás kale koolgâm toollâđ puudâ eres pargoin já vuáijuđ olmânáál, ko mudoi oro ete mihheen ij ovdán já homáh tuše siäháneh ovdebist.

Mudoi eellim jotkâšuvá siämmáá náál ko ovdil-uv, já nuuvt lii-uv pyeri.