Tääl lii vuod äigi, ko sämmilâš kárttá juristin, almugijkoskâsâš rievti äššitobden sehe mon val eres ääši äššitobden, vâi pastaččij väldiđ pele toohâmnáál lahâuđâsmitmân main miäruštâlloo, kii finnee piäsu sämmilij jiešmeridemorgaanân.
Moonnâm haldâttâs ij luhostum uđâsmittiđ sämitiggelaavâ, já ohtân suijân puáhtá anneeđ kuhesáigásâš já ollâ tääsi viäskáristem, main läddliih nuuvt kieldâ- ko ovdâskodetääsist-uv viggii estiđ puoh mii váhá-uv oroi tagarin, ete ličij puáhtám adeliđ sämmiláid mottoom pargoniävu ovdediđ jiešráđálávt jiešhaldâšmis já siskáldâs politikis. ILO 169 paasij vuod peevdi oolâ, tegu 25 ive ääigi lii šoddâm masa ärbivyehin jo ovdâskoddeest, já haldâttâspiäláduvah iä innig majemui merideijee čuákkimijnis tuárjum jieijâs iävtuttâsâid. Tallaš riehtiminister Henriksson keesij iävtuttâsâidis maassâd já st-laavâ uđâsmittem kolgii algâttiđ oppeet uđđâsist.
Tááláš haldâttâspaje ääigi lii väljejum uđđâ toimâkodde valmâštâllâđ lahâuđâsmittem, mast ij ennuv tiettuu olmoošvuoigâdvuođâi tâi algâaalmugrievti äššitubdâmuš. Haldâttâspiäláduvah láá toohâm jieijâs nomâttâsâid jieijâs ulmij vuáđuld, já puáhtá tuše arvâliđ moh toh ulmeh láá. Mielâkiddiivâš kale lii, ete ohtân toimâkode eidusâš jesânin lii Aanaar kieldâ läddlâš kokoomus kieldâpolitijkkár kiän aldemus kuoskâttâs sämmiláid argâpeeivi tääsist sáttá leđe tot, ete sun tárkkoo vaarâ uáli maaŋgâ sämmilii kietâmätkitävirijd Avveel kirdemšiljoost.
Puáđusin toimâkodde ij lah – pyeremus viggâmušâinis huolâhánnáá, ušom – adeliđ oovtâmielâlâš smiettâmuš tâi iävtuttâs sämitiggelaavâ nubástittem várás sijjân meridum toimâpaje siste. Toimâkode mandaat lii-uv tääl juátkojum, já ton ääigi toimâkodde lii meridâm adeliđ mottoom iävtuttâs celkkimnáál. Lahâiävtuttâs puáhtá juáháš eelliđ luhâmin suomâs, ruotâs já kuulmâ sämikielâ Celkkimpalvâlus siijđoin: Saamelaiskäräjälakitoimikunnan esitys saamelaiskäräjälain muuttamiseksi (VN 675/2018).
Lahâiävtuttâsâst láá pyereh já hyenes peleh, tegu jo lâi vyerdimist. Enâmustáá majemui iivij savâstittám sämmilâšmiäruštâllâmäšši oroččij aainâs-uv paajaabeln kejâdijn monâmin pyereeb kulij, ko toovláš viäruluvâttâllâmmerkkimeh mottoom madârvanhim laapiviäru mäksimist iä innig tuhhiiččij tuođâštussân sii maajeeldpuáttee sämmilâšvuođâst. Lasseen kielâvuáđulâš miäruštâllâm jotkuuččij ovttáin suhâpuolváin kukkeláá, mii lii aainâs-uv muu mielâst pyeri. Arvâlâm, et tääl jo láá puigâ sämmiliih kiäh iä veltihánnáá innig teevdi tááláš laavâ miäldásâš kielâvátámuš. Sämmilij suddâlume läddláid lii jotkum Sämitige vuáđudem maŋa-uv, ege sämikielâi iäláskittem vaiguttâsah kuittâg tiettuu ovdil ko tááláš párnái suhâpuolvâi ääigi.
Täsitiädu tiet toos lii tiävstuv kolgâm lahteđ hirmástuttee sirdumsiättus, mast tááláš sämitige vaaljâpaje jotkuuččij ovttáin ivvijn – jienâsteijein koijâdhánnáá! – já laahâ puáđáččij lavhij mield vuáimán nuuvt, ete ucâlume sämitige vaaljâluvâttâlmân ličij jotkâšuvvee ige vaaljâi äigimuudon čonnum jo ovdil čuávuvâš vaaljâid, mut toin kevttuuččij val puáris laavâ jienâvuoigâdvuođâ miäruštâllâm. Taam ij lah kihheen annaam pyerrin já maaŋgâs láá-uv ciälkkám taggaar sirdumpaje vuástá, sii juávhust almugijkoskâsâš rievti já olmoošvuoigâdvuođâi professor Martin Scheinin.
Tom še puáhtá suogârdâllâđ, ete mondiet ovdâsteijei mere kolgâččij pajediđ 21:st 25:n já siämmást pajediđ ovdâsteijei mere moh ucemustáá kalgeh puáttiđ jyehi kieldâst nuuvt, et Aanaar kieldâ kuávlu finniiččij oles čiččâm tähidum ovdâsteijee olesčuákkimân. Máhđulávt Aanaar kieldâst láá jieijâs intresseh nanodiđ jieijâs vaiguttemvääldi sämitige siste já kevtiškyettiđ Sämitige vuáháduv jieijâs politik jotkân, mii ij eissigin ličij pyeri sämmilij jiešmeerridmân tâi sämitige sajattuv tááhust sämmilij aalmug valjim ovdâstemorgaanin.
Taas (mottoom) kieldâi väldiháputtâllâm nanosmuumân puáhtá lohtuđ meiddei iävtuttum 17 b §, mast adeluvvoo 50 jienâvuoigâdittum sämmilâžân vuoigâdvuotâ kyeđđiđ alguid Sämitige olesčuákkimân. Taggaar ”kansalaisaloite” lii jiešalnees hirmâd šiev juurdâ já tiervâpuáttim meiddei sämitiggevuáhádâhân, mutâ oovtâst kieldâi tähidum ovdâsteijeemeerij nubástitmáin tot puáhtá meiddei puurrâđ Sämitige sajattuv aalmugvaljim ovdâsteijeeorgaanin. Taat lii kale val eenâb arvâlemnáál ko tuođânálásâš.
Já maid mii tääl kolgâččijm porgâđ? Ohtâ olmooš, kiäin mun lam porgâm sämipolitikist kuhháá, eeđâi ete suu mielâst ličij tergâd ete mij ep tuástu já lääiti puoh maid toimâkodde iävtut, já ete ličij tergâd tääl finniđ ááigán sopâmuš moos haldâttâs puáhtá čonâsiđ já pieijâđ ovdâskulij ovdâskoodán. Haldâttâs toorjâ ovdâskoddeest lii meiddei hiäjunâm čuuvtij, já ton-uv tiet puáhtá leđe ete jis lahâiävtuttâs ij finnii noonâ torjuu sämmilijn, tot puáhtá aaibâs pyereest komániđ ovdâskoddeest tegu ovdil-uv keevâi.
Mut pyehtip-uv mii taggaar taktik tiet luoppâđ mainnii vátámušâin já tuoivuin? Pyehtip-uv mij miettâđ laahân mii ij iänááš oro tuárjumin sämmilij jiešhaldâšem ovdedem já kulttuur cevzim, já moos maaŋgah aktivlâš sämmiliih já äššitobdeeh láá uáli kriittisiih?
Muu mielâst mij kolgâp tarvaniđ lahâiävtuttâs hiäjus peelijd já njuolgâ epivuoigâlâšvuođáid. Tot lii stuorrâ pargo eromâšávt sämiservijd, moin maaŋgâst iä lah ubâ haldâttâhpargeeh nurâmin pápárijd já čälimin muuštonmiärkkumijd. Säämi Tyeji stiivrâst mij meridijm-uv kieskâd čuákkimstân ete viggâp ovtâstittiđ vuoimijdân eres servijguin já tuáimeiguin. Äšši lii tuođâi tehálâš já koččâmuš puáhtá leđe sämmilij suddâdem nanosmuumist Suomâst – jis mij tääl karttâp hilgođ taam orgaan, mon lep lamaš mield huksiimin, mijjân šadda vädis tile uđđâs huksimáin já Sämitige tááláš palvâlusâi já mandaat sirdemáin monnii uđđâ lájádâssân tâi ornijdumán.
Já tuođâi, taam mij kolgâččijm porgâđ kesiluámupaje paijeel, vâi toimâkodde uážžu te keesi maŋa vijsođ mii iävtuttâsâin ko lii vistig peessâm vuoiŋâstiđ korrâ pargo maŋa.